Uurimistunni vaatluse planeerimine

Uurimistunni vaatluse planeerimisel tuleks meeskonnal ühiselt kirja panna vaatlusindikaatorid, mida tunnis jälgida. Samuti peaks mõtlema ette, millised probleemid võivad uurimistunni ajal konkreetseid ülesandeid täites esile kerkida. Vaatlusindikaatoreid saab kohandada vastavalt uurimistunni spetsiifikale, nii et need sobiksid kokku õppetöö põhimõtetega ja oleksid abiks uurimisküsimusele vastamisel (Vock et al., 2023).

Näiteks võib mõelda järgmistele küsimustele:

• Mida peaksid õpilased uurimistunnis õppima?
• Kuidas on uurimistunnis näha, et õpilased õpivad ja rakendavad kõrgema taseme mõtlemisoskusi?

Kui õpiring on ühiselt välja valinud parimad vaatlusindikaatorid, mida uurimistunnis jälgida, tuleb ühiselt ka otsustada, kuidas vaatlusandmeid kirja pannakse. Järgnevad näited annavad ülevaate kahest võimalikust vaatlusandmete kirjapaneku meetodist: õpitegevuse kõverast ja struktureeritud vaatlusprotokollist.

Õpitegevuse kõvera eesmärk on dokumenteerida õpilase õppimist väikeste sammudena ja hiljem ühisel arutelul neid kogu meeskonnale visualiseerida. Õpitegevuse kõvera puhul märgib vaatleja märkmepaberitele kõik juhtumõpilasega seotud tähelepanekud tunni jooksul, iga märkamine kirjutatakse eraldi märkmepaberile. Lisaks kirjeldavale tegevusele on paberil ka kellaaeg, millal märgitud tegevus toimus. Selline lähenemine võimaldab vaatluse käigus paindlikult fikseerida hetki, mis seonduvad õpilaste aktiivse osalusega tunnis. Tähelepanekud märkmepaberitele kirjutatakse tema-vormis (kui konkreetne vaatlev õpetaja vaatleb konkreetset juhtumõpilast). Soovitatav on kasutada iga õpilase puhul eri värvi märkmepabereid, et hiljem oleks ühise arutelu käigus nendega lihtsam toimetada ega tekiks ohtu, et erinevate juhtumõpilaste kohta tehtud märkmed segamini lähevad (Vock et al., 2023). Märkmeid saab hiljem järjestada ajaliselt ja sisuliselt, et mõista, kuidas õpitegevus tunnis kulges ning millised hetked toetasid või takistasid õppimist. Märgitud tegevused jaotatakse kellaaegade põhjal õpitegevuse kõvera teljestikule, kus x-telg on kellaaeg või õpetamise etapp tunnikavas ja y-telg tähistab õppimise aktiivsust (vt joonist 5).

Joonis 5. Õpitegevuse kõvera näide uurimistunni ühe juhtumõpilase põhjal

Teine võimalus on kasutada struktureeritud vaatlusprotokolli, kuhu pannakse kirjeldusena kirja juhtumõpilase tegevus tunnis. Protokoll võimaldab süstemaatiliselt jälgida ja dokumenteerida, mida õpilane teeb, kuidas ta osaleb, milliseid materjale kasutab ning kuidas reageerib õpetaja juhistele ja kaasõpilaste tegevusele. Kirjeldav lähenemine aitab hiljem analüüsida, kas ja kuidas õpilane oli tunnis kaasatud ning millised tegurid mõjutasid tema õppimist. Vaatlusprotokollid võivad olla väga erinevat tüüpi. Siinkohal on kõige olulisem, et protokollis küsitavast tuleks välja meeskonna jaoks oluline info ning et vaatlejal oleks protokolli vormi mugav tunni ajal täita. Näide võimalikust vaatlusprotokolli vormist on esitatud juhendmaterjali lisas oleva logiraamatu teise etapi tegevuste juures (Tööleht 14).

Olenemata sellest, millise meetodi kasuks otsustatakse, on oluline meeles pidada, et kirjeldatakse tunnis nähtut ega kasutata tähelepanekutes tõlgendusi. Kirjeldus keskendub sellele, mida on võimalik vahetult näha ja kuulda (tegevused, sõnad, ajad), seevastu tõlgendus lisab hinnanguid, oletusi või järeldusi (nt „ebakindel“, „motiveeritud“, „ei saanud aru“), mida ei saa otseselt vaatluse põhjal tõestada. Esitame siin mõned näited uurimistunni vaatluse võimalike kirjelduste ja tõlgenduste kohta:

• kirjeldus

Kell 9.15 avas juhtumõpilane töövihiku ja kirjutas esimese ülesande vastuse vihikusse.
Kell 9.22 tõstis juhtumõpilane käe ja küsis õpetajalt: „Kas ma pean kõik sammud kirja panema?“
Kell 9.35 töötas juhtumõpilane koos paarilisega, luges valjusti ülesande teksti ja tegi märkmeid.

• tõlgendus

Õpilane oli ülesande lahendamisel ebakindel ja vajas õpetaja kinnitust.
Juhtumõpilane tundus motiveeritud, sest ta osales aktiivselt paaristöös.
Õpilane ei saanud ülesande juhistest aru ja seetõttu küsis õpetajalt abi.

Seega on uurimistunni vaatluse planeerimine oluline samm, mis tagab, et kogutavad andmed on süsteemsed ja sobivad uurimisküsimusele vastamiseks. Õpiring määratleb ühiselt vaatlusindikaatorid, valib sobivad andmekogumismeetodid ning otsustab, kuidas tähelepanekud dokumenteeritakse, et hilisem analüüs põhineks objektiivsetel ja kirjeldavatel andmetel.

Lesson Study pilootkoolide kogemus

Kõik pilootkoolid kasutasid õpitegevuse kõverat. Küll aga katsetati pilootkoolides A ja B kahte erinevat varianti märkmete tegemiseks: osa vaatlejaid kirjutas märkmepaberitele, osa A4-paberitele ning valis pärast uurimistundi välja kuni kümme olulist märkamist, mille kirjutas märkmepaberitele ümber.

Loe järgmisena: Juhtumõpilaste valik uurimistunniks