Uurimistunnile järgnev analüüs ja reflekteerimine ALACT-mudeli järgi

Üheks Lesson Study tsükli järgse arutelu läbiviimise alternatiivseks võimaluseks on kasutada ALACT-mudelit (Korthagen, 1985), mis pakub nii teoreetilist alust kui ka lihtsat praktilist juhist tunnijärgse arutelu mõtestamiseks. ALACT-mudel koosneb viiest etapist:

• tegevus,
• tagasivaatamine,
• oluliste aspektide teadvustamine,
• alternatiivsete tegutsemisviiside loomine,
• katsetamine.

Nagu joonisel 9 näha, peegeldavad ALACT-mudeli etapid Lesson Study tsüklit ning seetõttu sobib ALACT-mudeli osa „tagasivaade – oluliste aspektide teadvustamine – alternatiivsete tegutsemisviiside loomine“ hästi ka Lesson Study uurimistunni analüüsiks. Õpetajad kavandavad ja viivad esmalt läbi uurimistunni (tegevus), seejärel tulevad kokku, et jagada oma tähelepanekuid (tagasivaatamine), et neid selgitada ja analüüsida (oluliste aspektide teadvustamine). Lõpuks püütakse sõnastada lahendusi (alternatiivsete tegutsemisviiside loomine). Tunnijärgsest arutelust saadud teadmised viiakse edasi järgmisesse tsüklisse, kus õpetajad teevad teoks oma pedagoogilisi kavatsusi või sõnastavad oma uurimisküsimuse ümber (katsetamine) (Kager et al., 2022).

Joonis 9. Lesson Study tsükli etapid võrrelduna ALACT-mudeli etappidega (Kager et al., 2022 järgi)

Uurimistunnile järgneva arutelu kõige olulisem tulemus on saavutatud, kui õpetajad lahkuvad sooviga vestlust jätkata, oma õpetamispraktikat ka edaspidi jagada ja ühiselt õpetamist edasi arendada (Lesson Study…, 2022).

Loe järgmisena: Tsükli lõpetamine