Lesson Study metoodika olemus

Lesson Study õpiringi liikmed arutlevad õpilaste õppimisega seotud väljakutsete üle ning määratlevad ühised eesmärgid, mis lähtuvad õpilaste arengu- ja õpivajadustest (Helmbold et al., 2021). Koos otsustatakse, millist õpilaste õppimisega seotud teemat või probleemi soovitakse uurida, ning sõnastatakse selge ja konkreetne uurimisküsimus, mis suunab kogu Lesson Study protsessi.

Kui uurimisküsimus on ühiselt sõnastatud, alustavad õpetajad teemakohaste materjalide – näiteks õppekavade, aine- ja tunnikavade, õppe- ja teaduskirjanduse ning varasemate praktikate – läbitöötamist. Teemakohaste materjalide süvitsi uurimise eesmärk on leida sobivaid õppetegevusi, mis võimaldavad uurimistunnis tehtavate tegevuste kaudu uurimisküsimusele vastus saada. Vajadusel kaasatakse sellesse etappi ka eksperte, kes aitavad rikastada arutelu ekspertteadmistega. 

Järgmisena koostatakse koostöös uurimistunni kava, mis toetab püstitatud eesmärkide saavutamist. Tunnikava sisaldab varem teemakohaste materjalide läbitöötamise käigus kogutud teadmisi ning selles määratletakse selged õpieesmärgid, tegevuste järjestus, kasutatavad materjalid ja vahendid ning kogutavad andmed (nt märkmed, õpilaste tööd, intervjuud või testid) (Helmbold et al., 2021; Mewald & Rauscher, 2019; Vock et al., 2023). Uurimistunni kava koostades valitakse ka juhtumõpilased, keda uurimistunni ajal vaadeldakse. Tavaliselt valitakse vaatlemiseks välja õpilased, kellel on erinevad õpioskused ja taust (Stepanek et al., 2007).

Üks Lesson Study õpiringi liige viib kavandatud uurimistunni läbi, teised õpetajad keskenduvad samal ajal õpilaste õppimise jälgimisele ja andmete kogumisele (Helmbold et al., 2021; Vock et al., 2023). Vaatlused dokumenteeritakse kokkulepitud viisil: täites vaatlusprotokolli, tehes märkmepaberitele sihipäraseid märkmeid õpitegevuse kõvera kaardistamiseks (täpsemalt kirjeldatud alapeatükis „Uurimistunni vaatluse planeerimine”) või kirjeldades muul ühiselt valitud meetodil juhtumõpilas(t)e tegevust uurimistunnis. 

Lesson Study metoodika raames läbiviidava uurimistunni vaatluse eesmärk on jälgida õpilaste õppimistegevust, mitte hinnata õpetajat (Mewald & Rauscher, 2019). Iga juhtumõpilast jälgib üks kindel vaatleja, kes teeb märkmeid vaadeldava õpilase tegevuse kohta tunnis. Vaatluse fookus lähtub uurimistunniks püstitatud eesmärkidest ning vaatlusel keskendutakse sellele, mida ja kuidas õpilased õppisid – näiteks milliseid strateegiaid nad kasutasid, kus esines raskusi ja kuidas nad üksteist toetasid (Stepanek et al., 2007). Pärast uurimistundi võib vaatluse tulemusi täiendada, tehes juhtumõpilastega lühikesi intervjuusid. Lisaks võib koguda õpilaste täidetud töölehti ja muid tunnimaterjale, et nende põhjal järgmises Lesson Study etapis toimunut põhjalikumalt analüüsida.

Uurimistunni eesmärk ei ole ideaalse tunni korraldamine: eesmärk on jälgida õpilasest lähtuvalt tema õppimist, seda tõenditele tuginedes analüüsida ning selle tulemusel õpilase õppimist süsteemsemalt mõtestada ja edaspidi tõhusamalt toetada (Mewald & Rauscher, 2019).

Pärast uurimistundi, soovitatavalt samal päeval, koguneb Lesson Study õpiring, et ühiselt analüüsida kogutud andmeid: vaatluse käigus tehtud märkmeid, intervjuude vastuseid, õpilaste töid ning õpetaja kogemust. Analüüsi eesmärk on mõista, mida ja kuidas õpilased õppisid (Mewald & Rauscher, 2019; Murata, 2011). Arutelu keskendub sellele, millised eesmärgid saavutati ja millised mitte ning millised tegurid seda mõjutasid. Erilist tähelepanu pööratakse õpilaste mõtlemisprotsessidele ja tunni käigus tekkinud raskustele.

Refleksiooni tulemusena jõutakse ühisele arusaamale, kas uurimisküsimusega on vajalik edasi tegeleda või on see konkreetne uurimisküsimus saanud vastuse ja saab alustada järgmist Lesson Study tsüklit, kus hakatakse tegelema õpilaste õppimisega seotud uute väljakutsetega. Juhul kui Lesson Study õpiring leiab, et uurimisküsimus ei saanud vastust ning teemaga on vaja edasi tegeleda, täiendatakse algset uurimistunni kava, vajadusel leitakse lisatuge teaduskirjandusest või küsitakse soovitusi eksperdilt. Kava täiendamise järel viiakse läbi uus uurimistund samal teemal mõnes teises klassis teiste õpilastega. Seejärel toimub uus analüüsimise ja reflekteerimise etapp. Samas rõhutab Fuji (2014), et väikeste muudatustega uurimistunni kordamine (eriti teiste õpilastega) ei ole algse Lesson Study metoodika osa ning Jaapanis seda üldjuhul ei tehta, sest protsessi käigus koostatud uurimistund lähtub väga kindlate õppijate vajadustest. 

Lesson Study tsükli analüüsimise ja refleksiooni etapi tulemusena võib aga tekkida ka vajadus varem õpiringi tööks seatud eesmärgid ja uurimisküsimus ümber sõnastada. Sellisel juhul kavandatakse õpiringi meeskonnas ühiselt uus Lesson Study tsükkel (Stepanek et al., 2007; Vock et al., 2023), kus muudetakse esialgset eesmärki ja/või uurimisküsimust vastavalt vajadusele ning kavandatakse ühiselt uus uurimistund. Juhul kui uurimisküsimus sai vastuse juba ühe Lesson Study uurimistunniga, võib hakata kavandama järgmist LS tsüklit, kus leitakse uus ühine väljakutse ja sõnastatakse uus uurimisküsimus. 

Olenemata sellest, mitu uurimistundi tehakse, on analüüsimise ja reflekteerimise etapi lõputegevuseks see, et Lesson Study õpiringi liikmed mõtlevad ja arutavad läbi, kuidas töö käigus saadud teadmisi oma igapäevases õpetamises rakendada ning mil viisil kogemusi väljaspool õpiringi – nii kolleegide hulgas kui ka laiemalt – jagada (Vock et al., 2023).

Lesson Study metoodika rakendamisel tuleb arvestada sellega kaasneva ajakuluga. Tsükli läbiviimise aega mõjutavad erinevad tegurid ning üks LS tsükkel võib sõltuvalt kooli ajakavast ja õpetajate võimalustest võtta aega mõnest nädalast kuni mitme kuuni. Lesson Study metoodika rakendamisel rõhutatakse, et oluline ei ole kiirus, vaid süvitsi minev koostöö ja õppimise mõtestamine, milleks on vaja aega ja ruumi. Täpsemalt on Lesson Study läbiviimise ajalise plaani erinevaid võimalusi kajastatud alapeatükis „Ühise aja leidmine ja ajakava koostamine“.