Uurimistunni planeerimine

Uurimistunni planeerimine on Lesson Study metoodika keskne etapp. Kuna uurimistunni on kogu meeskond ühiselt loonud ja kavandanud, vastutab selle kvaliteedi eest iga Lesson Study õpiringi liige. Kuigi tundi viib läbi üks õpetaja, on kõik vaatlejad kursis tunni ülesehituse, eesmärkide ja tegevustega ning võiksid uurimistundi samal viisil läbi viia. See tagab, et uurimistund peegeldab kogu meeskonna ühiseid pedagoogilisi otsuseid ja arusaamu (Vock et al., 2023).

Uurimistunni planeerimisprotsess algab õppetöö üldiste eesmärkide ja konkreetse uurimistunni õpiväljundite sõnastamisega. Oluline on selgelt määratleda, mida õpilased peaksid tunni lõpuks teadma ja oskama ning milliste tegevuste kaudu nad selleni jõuavad. Uurimistunni kavandamisel tuleb arvestada varem kogutud andmetega, näiteks õpilaste seniste teadmiste, raskuste ja tugevustega, ning siduda need teadlikult planeeritavate õppetegevustega, mille kohta õpetajad teema uurimise etapis materjale analüüsisid. Seega on uurimistunni planeerimine meeskonnatöö, kus töökoormus ja vastutus jagunevad kõigi osalejate vahel võimalikult võrdselt. Iga õpetaja panustab tunni sisu, metoodika ja hindamisviiside kujundamisse. Koostööprotsessis arutatakse läbi õpilaste võimalikke reaktsioone, ennustatakse õppimise kulgu. Lisaks kavandatakse, kuidas koguda vaatlusandmeid, mis aitavad hiljem analüüsida õpilaste õppimist ja õpetamise tõhusust sõnastatud uurimisküsimusele vastamiseks.

Uurimistunni planeerimisel on oluline vaadata tundi õpilase vaatenurgast. Enne küsimuse esitamist tasub mõelda, kuidas õpilased sellele tõenäoliselt vastaksid, milline võiks olla nende reaktsioon ning kas see vastus aitaks õpilastel liikuda lähemale seatud õpieesmärkidele (Lewis & Hurd, 2011). Tundi planeerides tuleks mõelda ka, mida õpilase puhul vaadeldakse (Lewis & Hurd, 2011). Õpiring peaks ühiselt jõudma arusaamiseni, milline õpikäitumine või millised õppetegevused viivad õpilased õpetajate seatud eesmärkideni. Eriti kasulik oleks mõelda konkreetsetele juhtumõpilastele, keda uurimistunnis plaanitakse jälgida. Niiviisi saab teha tunnikavas vajalikke kohandusi, valida sobivaid vaatlusindikaatoreid, teadvustada õppimisega seotud eeldusi ja neid hiljem vaatlejarollis olevate õpetajate abil kontrollida (Vock et al., 2023).

Uurimistunni kavandamiseks pakuvad Lewis ja Hurd (2011) välja järgmised abistavad küsimused, mis aitavad mõelda uurimistunni erinevatele aspektidele.

• Mida õpilased praegu selle teema kohta teavad, kui hästi teemat mõistavad?
• Mida me õpetajatena tahame, et õpilased mõistaksid/teaksid pärast tunni toimumist?
• Mis on see küsimuste ja kogemuste jada, mis viib õpilased nende esialgsest arusaamast soovitud arusaamani? Milline on ajakulu?
• Kuidas vastavad/reageerivad õpilased tunnis esitatud küsimustele ja tegevustele? Millised mõtted, küsimused ja valearusaamad võivad tunnis esile kerkida ning kuidas õpetaja saab neid tunnis kasutada?
• Mis teeb selle tunni õpilastele motiveerivaks ja tähenduslikuks?
• Milliseid tõendusmaterjale koguvad vaatlejad tunni ajal, et saada infot ja hiljem arutleda õpilaste mõtlemise, motivatsiooni ja käitumise üle?
• Milliseid andmekogumismeetodeid on vaja kasutada soovitud info saamiseks?

Tunnis toimunu kohta lisainfo saamiseks võib koguda ka tunnis tehtud töölehed jm õpilaste tehtud tööd, et neid siis vaatlusjärgsel arutelul muude kogutud andmetega ühiselt analüüsida (Vock et al., 2023). Kui õpiring otsustab kasutada uurimistunnis tehtud õpilastöid tunnijärgses arutelus, on oluline tagada, et kõik valminud tööd oleksid vaatlejatele analüüsimiseks kättesaadavad ka pärast tunni lõppu. Kõigi õpilaste (sh nende, keda konkreetselt juhtumõpilastena ei vaadeldud) tööde analüüs võimaldab vaatlejatel laiendada arusaama, mis tekkis konkreetsete juhtumõpilaste jälgimise käigus. Seetõttu on oluline enne läbi mõelda, mida on vaja uurimistunni lõpus meeskonna ühise arutelu tarbeks koguda.

Uurimistunni kava koostamiseks on Lesson Study logiraamatus olemas kaks võimalikku põhja, millest esimene on tunnipõhine (vt SIIT), teine juhtumõpilaste põhine (vt SIIT).

Lesson Study pilootkoolide kogemus

Pilootkoolides kasutati tunnipõhist tunnikava põhja. Tunnikava prinditi välja A3-suuruses, esimesel tunnikava koostamisel pandi ideed esmalt märkmepaberitele kirja, mis võimaldas mõeldud tegevusi ümber paigutada. Kui tunnikava mustandversioon sai valmis, sisestas uurimistundi läbiviiv õpetaja selle ka digitaalsele töölehele.

Loe järgmisena: Uurimistunni vaatluse planeerimine