4. etapp. Analüüsimine ja reflekteerimine

Pärast uurimistundi, soovitavalt samal päeval, kogunevad Lesson Study õpiringi liikmed koos teiste vaatlejatega refleksiooniks. See arutelu on metoodika oluline osa, sest just ühisest mõtestamisest sünnib uurimistunnist õppimine (Lesson Study…, 2022). Takahashi ja Yoshida (2004) soovitavad korraldada arutelu võimalusel samas klassiruumis, kus tund toimus. See annab võimaluse veel kord vaadelda keskkonda, kus õppetöö aset leidis, näiteks tahvlile kirjutatut ja õpilaste kasutatud materjale (nt tööd tahvlil). Õpiring koos teiste vaatlejatega vaatab tagasi kogu protsessile.

• Mida uurimistunnist ja koostööst õpiti?
• Kuidas saadud teadmised mõjutavad edasist õpetamist?
• Milliseid järeldusi saab jagada laiemalt koolis või õpetajate kogukonnas?

Analüüsitakse tunni kulgu ja õpilaste käitumist. Iga osaleja jagab oma tähelepanekuid juhtumõpilaste kohta, et kujundada terviklik arusaam sellest, mis tunnis toimis ja mis vajab arendamist.

Arutelus võib osaleda ka ekspert (nt didaktik või aineekspert, ingl knowledgeable other), kelle ülesanne on pakkuda analüütilist kõrvalpilku, konstruktiivset tagasisidet ning seostada nähtut teadusuuringute tulemustega. Ekspert toetab õpetajate mõtestatud arutelu ja sügavamat refleksiooni (Seino & Foster, 2020; Takahashi, 2014). Seino ja Foster (2020) toovad esile, et Jaapanis on ekspert Lesson Study tunnijärgses analüüsis tavapärane osaleja, kes jagab oma mõtteid vestlusringi lõpus, pärast seda, kui on kõnelenud nii tundi läbi viinud õpetaja kui kõik vaatlejad.

Koshi on Jaapani Lesson Studys kasutatav „teadlik teine“, kes kaasatakse tihti eksperdina uurimistundi vaatlema. Koshi räägib tunnijärgses arutelus oma mõtetest seoses toimunud tunniga pärast seda, kui kõik õpiringi õpetajad on oma tähelepanekud ära rääkinud. Tavaliselt on koshi ettekande pikkus 30 minutit (Seino & Foster, 2020).

Arutelu vorm sõltub osalejate arvust (Lesson Study…, 2022).

• Väiksemas rühmas (kuni 10 inimest) saab iga osaleja lühidalt jagada oma tähelepanekuid konkreetse juhtumõpilase kohta, keskendudes meeskonna varem sõnastatud vaatluspunktidele ja küsimustele.
• Suuremas rühmas (kui ühte juhtumõpilast vaatles mitu õpetajat) on soovitatav jagada andmeid esmalt väikestes gruppides, kust iga rühm valib esindaja, kes esitab olulisemad tähelepanekud kogu rühma arutelu ajal.

Soovitav on tunnijärgne arutelu teha kohe samal päeval pärast uurimistunni toimumist. Aega võiks arutelu jaoks arvestada erinevatele allikatele (Lesson Study…, 2022; Vock et al., 2023) toetudes 45 minutit kuni 2 tundi. Kohtumise alguses tuleks ühiselt kokku leppida kohtumise pikkus ning 2 tundi võiks olla maksimum, mida korraga planeeritakse. Arutelu peaks juhtima õpiringi juht, kes esitab küsimusi ja hoiab ühise arutelu fookust (Vock et al., 2023).

Uurimistunni järel toimuva analüüsi saab jagada viide etappi (Lesson Study…, 2022; Vock et el., 2023):

1. vaatlusandmete ülevaatamine ja tähenduslikumate märkmete väljavalimine;
2. üldmulje jagamine uurimistunnist;
3. vaatlustulemuste kirjeldamine;
4. selgituste ja võimalike lahenduste leidmine kogutud vaatlustulemustele;
5. uurimistunnile järgnev analüüs ja reflekteerimine.

Järgnevalt antakse ülevaade eelnimetatud etappide olemusest.

Loe järgmisena: Vaatlusandmete ülevaatamine ja tähenduslikumate märkmete väljavalimine